varganägu

Mu kass ajab mind vahest pöördesse. Muidugi ma olen ise ka süüdi osaliselt. M ju tean et see rotinägu varastab kõike, mis pole peidetud. Nimelt tegin täna ma kiirelt ja maitsvalt makarone singiga ja tomatikastmega. Jätsin pannile nad ja läksin tuppa sööma. Tulin mõne aja pärast kööki ja mida ma näen – oh üllatus, see varganägu nokib kõik singitükid pannilt aga makarone jätab alles. Pilt oli siis selline, et pealt ei paistnud enam üldse singitükke, ainult makaronid olid. Sest see nn kass sõi kogu sinki pealt ära. Ja mis sest et tomatikastmes. See teda ei takista. Eile ta oli kuivatatud kala jahil. Oli meil lahtine pakk köögis, suht kõrgel riiulil (omast arust peitsime sinna). Mõne aja pärast kostus köögist jubedat kolisemist – see *ebasobiv väljend* kass püüdis riiulilt kala kätte saada aga selle asemel ajas kogu kraami põrandale ja ise potsatas ka alla.
Ma ei tea mis värk on, see kõuts arvab et ta on kõige kavalam. Hommikul ta röökib jubeda häälega, et tööle minev issi annaks talle süüa. Umbes 15 min pärast tavaliselt tõusen ka mina. Selleks ajaks taldrik on tühi ja kass röögib juba mind nähes sama kõvasti, nagu ta oleks Aafrikas nälginud aasta aega. Õhtul kordub sama. Kass alati jookseb ukse juurde ja jubedalt karjub kui issi on veel trepikoja uksest sisse astumas. Niimoodi ta nõuab süüa. Kaval ants. Mis sest et ta alles söönud. Siit saab, sealt saab ja vahepeal varastab ka midagi. Õudus ruudus.